Jaemüük on viimastel aastatel kasvanud kiires tempos ning kasvu peatumist ei paista - samas jääb müüki toetavaid tegureid järjest vähemaks, kommenteeris statistikaameti täna avaldatud jaemüüginumbreid majandusministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Karel Lember.
- Majapidamiste ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt tänu kiirele brutopalga tõusule. Foto: Raul Mee
Jaemüügil hoog sees
Oktoobris ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 443 miljoni euroni, kasvades aastaga kaheksa protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 521 miljonit eurot, suurenedes aastaga kolm protsenti.
Jaemüügi kasv oli protsendi võrra aeglasem kui septembris, kuid endiselt väga kiire. Suurem panus tuli toidu ja kütuse müügist, veidi tagasihoidlikum oli tööstuskaupade müügikasv.
Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ja müügimahtude kasvu püsimist 6–8 protsendi vahemikus.
Hõive on tõusnud majandusbuumi tipptasemele ning palgakasv ületab tootlikkuse kasvu, märkis Lember. „Kuigi töötuse protsent on madal, viidates peaaegu täistööhõivele, siis vabade ametikohtade arv on hakanud kahanema ning oli töötukassa andmetel oktoobris viimase nelja aasta madalaimal tasemel. Seejuures on vakantside arv langenud Harjumaal, teistes maakondades on vabade töökohtade arv endiselt väikeses tõusutrendis. Seega hõive suurenemisest ei ole tulevikus enam jaemüügile suurt tuge oodata. Samas palgakasvu jätkudes suureneb inimeste ostuvõime endiselt.“
Endiselt on tõusutrendis säästmine. Oktoobris suurenesid mullu sama ajaga võrreldes Eesti kodumajapidamiste hoiused 7 protsendi ehk enam kui 350 miljoni euro võrra. Kuigi intressid on olematud, eelistatakse endiselt raha hoida kontodel ning esialgu tarbima ja investeerima ei tormata, selgitas Lember.
Suurematest segmentidest kasvas toidukaupade müük 4 protsendi võrra, mis oli tänavu kiireim kasv. Ühest küljest toetasid müüki sooduspakkumised, kuid teisalt on pikka aega püsinud langustrendis hinnad. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv ulatus aastases võrdluses 6 protsendini ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga 2 protsenti, ehk aasta kõige aeglasemas tempos. Nii müügitulu kui ka müügimahud langesid farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete segmendis, vähenedes aastaga 1 protsendi võrra.
Sõidukikaubanduses vähenes müügimaht aasta varasemaga võrreldes ühe protsendi. Püsivhindades arvutatud mahu poolest suurenes mootorikütuse jaemüük 11 protsenti, kuid kütusehinna langusest tulenevalt vähenes selle segmendi ettevõtete käive 12 protsendi võrra. Kuna kütuse hind püsib jätkuvalt madalal, ei ole ka lähikuudel oodata selle segmendi ettevõtete käibe kasvu.
„Majanduse seisukohalt on jaemüügi kasv positiivne nähtus ning niikaua, kui jooksevkonto bilanss püsib positiivsena, otseselt muretsemiseks põhjust ei ole,“ ütles Lember. „Samas ei tasu oodata jaemüügi kasvu edasist kiirenemist, järgnevatel kuudel jääb kasvukiirus senisele tasemele ning detsember tuleb läbi ajaloo suurima müügimahuga kuu Eesti jaekaubanduse jaoks.“
Seotud lood
Kunagi pole liiga hilja oma rahaasjad käsile võtta ning hakata isiklikku eelarvet remontima.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.